Teraviljasaak mullu suurenes

27. jaanuar 12

Esialgsetel andmetel oli 2011. aastal teraviljasaak 771 900 tonni, mis oli 14% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii nisu-, odra- kui ka rukkisaak. Teraviljasaagist 360 400 tonni moodustas nisu, 294 400 tonni oder ja 30 900 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 2600 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 2806, otra 2492 ja rukist 2317 kilogrammi.

Ülenurmel vaagiti rukkikasvatuse tulevikku

10. oktoober 11

Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartumaal Ülenurmes peeti 7. oktoobril rahvusvahelist rukkikonverentsi "Rohkem tähelepanu rukkile", kus arutati rukkikasvatuse väljavaateid Eestis ja räägiti viljakasvatusest laiemalt.

Algab üleriigiline leivanädal “Leiba ei asenda”

3. oktoober 11

3. - 9. oktoobrini toimub Eestis Leivaliidu eestvedamisel neljateistkümnendat korda üleriigiline leivanädal, mille moto on “Leiba ei asenda”. Eesti Leivaliidu algatatud iga-aastase kampaania eesmärk on juhtida eestimaalaste tähelepanu tervislikule rukkileivale, mis on asendamatu igapäevatoit lastele, noortele ja täiskasvanutele.

Olukord teraviljaturul: pidev informeeritus on olulisem kui kunagi varem

29. märts 11

Homme, 30. märtsil kell 10.30 Paide kultuurikeskuses algaval EPKK Teraviljafoorumil 2011 on enne kevadisi künni- ja külvitöid vaatluse all teraviljakasvatus ja -müük. Olukord teraviljaturul muutub iga päevaga. Kopenhaageni börsimaakler Indrek Aigro peab prognooside tegemist praegu keerulisemaks kui aasta tagasi. Tegureid, mis hindu mõjutavad, on palju ja õige otsuse tegemine nõuab pidevat informeeritust rohkem kui kunagi varem.

Leivaliidu uus tegevjuht Raivo Vilbaste

21. märts 11

Leivatootjaid ning pagari- ja kondiitrifirmasid ühendava Eesti Leivaliidu tegevdirektorina asus tööle varem Balti Sepiku turundust ja müügitööd juhtinud Raivo Vilbaste.

Teraviljatoimkond arutas olukorda loomasöödaga

8. märts 11

15. veebruaril toimus Tartus EPKK teraviljatoimkonna koosolek. Arutusel olid nii Teraviljafoorumi 2011 korraldamisega seonduv kui ka probleemid söödateraviljaga. Foorum otsustati korraldada 30. märtsil Paide kultuurikeskuses. Arutati ka söödateraviljaga seonduvat. Seakasvatajatel on hinnanguliselt puudu 60 000 tonni söödaotra.

Maaleht: Viljapuudust saab lepinguga ära hoida

4. märts 11

Olukorras, kus vilja hind on hüppeliselt tõusnud ja loomakasvatajatel kipub söödaviljast puudus tulema, soovitab Mati Koppel mõelda teraviljakasvatajate ja -kasutajate pikaajaliste lepingute peale. "Veel aasta tagasi oli nii tarbe- kui seemnevilja Eestis piisavalt ning põllumeestele tegi ennekõike muret toodetud vilja eest väärilise tasu saamine," märgib Koppel, kes on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees. "Nüüd on üle mitme aasta päevakorral nii sööda- kui seemnevilja jätkuvuse küsimus. Ajal, kui viljahinnad on eelmise aastaga võrreldes kahekordistunud, kardetakse, et söödavilja ei jagu uue saagini ning kevadel ei jätku kõikidele põldudele kvaliteetset seemet."

Euroopa Liit kaotab ajutiselt vilja imporditollid

23. veebruar 11

Euroopa Liidu vilja imporditollide kadumine avab ühenduse turu teistele riikidele ning vähendab survet teravilja ja seeläbi liha hindade tõusule, teatas põllumajandusministeerium. Euroopa Komisjoni ühise turukorralduse komisjon otsustas teravilja imporditollid ajutiselt kaotada eelmisel nädalal, see hakkab kehtima lähipäevil ning kehtib kuni 30. juunini.

Turustamiseks tuleb nisu kvaliteediklassidesse jagada

1. veebruar 11

Jõgeva kultuurikeskuse peaaegu täissaalis peetud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aastaseminaril "Efektiivne taimekasvatus" tõdeti, et eestimaist nisu on hakatud järjest rohkem välisriikidesse müüma. Eksportimiseks peaks kasuks tulema ühtse kvalifitseerimise süsteemi väljatöötamine, kuid selleks võib kuluda vähemalt kaks aastat. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur, nisuaretaja Anne Ingver rääkis seminaril, et järjest rohkem eestimaist nisu on hakatud vedama välisriikidesse.

Statistikaamet: Teraviljasaak oli väiksem kui aasta eest

28. jaanuar 11

Esialgsetel andmetel oli 2010. aastal teraviljasaak 670 000 tonni, mis oli 23% väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Teraviljasaagist 25 100 tonni oli rukist, 324 400 tonni nisu ja 252 500 tonni otra. Varasema aastaga võrreldes vähenes nii rukki-, nisu- kui ka odrasaak. Teravilja kasvatati 275 100 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 2435 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 1993 kilogrammi, nisu 2712 kilogrammi ja otra 2413 kilogrammi.

Teraviljasaak väheneb esialgsel hinnangul aastaga 14 protsenti

7. jaanuar 11

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) ülevaatest Eesti teraviljaturu kohta aastatel 2009–2010 selgub, et 2010. aasta teraviljasaak jääb Eestis esialgsetel hinnangutel 2009. aastast umbes 14 protsenti väiksemaks.

Teraviljaturu ülevaade ja prognoosid

11. oktoober 10

Statistikaameti andmetel kasvatati Eestis 2010. aastal teravilja 306,1 tuhandel hektaril (sh talivilja 63,9 ja suvivilja 242,2 tuhat hektarit), mida on 3,3% vähem kui mullu. Kasvupind kahanes aastaga talinisul 9,3%, odral 12,3%  ja talirukkil 7,2% ning suurenes suvinisul 18,1%, kaera kasvupind jäi mullusega võrreldes samaks. Rapsi ja rüpsi külvati tänavu kevadel 98,2 tuhat hektarit (sh suviraps 92,5 tuhat hektarit ja taliraps 5,7 tuhat hektarit), mida oli 19,6% enam kui 2009. aastal. Loe põhjalikumalt ülevaatest...

EPKK tutvustas Tartu sügisnäitusel rukkileiba

4. september 10

4. septembril osales EPKK Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel toimunud Tartu sügisnäitusel. Põllumajandus-Kaubanduskoja kollases telgis jagas leivaküpsetamise saladusi kogenud leivaküpsetaja Annely Maksan. Külastajad said maitsta käsitsi valmistatud rukkileiba. Soovijad said kaasa osta leivateoks vajalikku juuretist ja rukkijahu. Kõigile soovijatele anti kaasa leiva küpsetamise õpetus. EPKK telki külastas palju huvilisi, kes olid leiva küpsetamist juba proovinud. Leidus neidki, kes olid asjast väga huvitatud, kuid leivateoni veel jõudnud polnud. Lisainfot ürituse kohta leiab Eesti Põllumajandusmuuseumi kodulehel.

Mati Koppel: Muutused teraviljade struktuuris

27. august 10

Tulusamad kultuurid tõrjuvad väiksemat sissetulekut andvad kultuurid välja. Tänavusel kevadel oli põllu­meestele üks aktuaalsemaid küsimusi, milliseid kultuu­re külvata. Eesti põhiteravilja otra külvatakse vähem, suurenevad suu­remat sissetulekut tõotavate rapsi ja nisu külvipinnad. Põllumeestele on see tekitanud küsimuse, kas niisugune kultuuri­de vahetus on majanduslikult ja agronoomiliselt õigustatud. Kas kul­tuuride kasvupinna muutustega ei minda liialt kaugele? Analüüsides on kasutatud Eesti Statistikaame­ti andmeid Eesti teraviljakasvatu­se kohta.

Äripäev: Werol paneb uues tehases õlipressid hoogsamalt tööle

27. august 10

ASile Pere Leib Tootmine kuuluv Werol rajab Jõgevamaale uue pressimisüksuse, mis on vanast tehasest poole võimsam. Pühapäeval pannakse uuele tehasele pidulikult nurgakivi. "Ega nurgakivi panek ei ole niisama, nagu alguses tundub. Selles etapis on ehitus veel väga plögane. Kõik proovivad ja pingutavad, et oleks hea moment panna," rääkis ASi Werol Tehased juhatuse liige Aivar Kokk.

 

Edasi loe Äripäevast.

Äripäev: Börs: riis vaatab tulevikku uue pilguga

25. august 10

Vist on kõigile praeguseks selge, et nisu on teraviljadest üks nobedamaid selleaastaseid hinnatõstjaid. Mis on aga aasta kõige kehvema hinnatõusuga teravili? Riis. Riisi hind on selle aasta algusest kaotanud pea 22 protsenti, samal ajal kui nisu on kosunud pea 34 protsenti. Nende teraviljade hinnaerinevus tonnidesse arvestatuna on rebinud end 2008. aasta veebruari tasemele, kui võtta aluseks riisi ja nisu lähimate futuurlepingute hinnad. Sealt veebruarist läks edasi umbes kaks kuud ning riis saavutas oma rekordhinna, kuigi nisu jõudis selleni pisut enam kui kuu aega varem. Tänaseks on nisu veel ühe rekordi visanud, kuigi oluliselt nõrgema. Augusti alguses kätte võideldud 8,15 dollarit buššelist on säravaim tipp viimase kahe aasta jooksul. Samuti on riis vedanud endale viimase kolme ja poole aasta madalaima põhja alla 10dollarilise hinnaga 100 naela (ehk cwt) kohta.

Edasi loe Äripäevast

Äripäev: Rapsi hind võib äratada põllumehes mänguri

19. august 10

Rapsi hind on tõusnud möödunud aasta septembrist ja seda külvati 20 000 hektarit rohkem kui tavaliselt, ehkki PRIA toetusskeemid nõuavad viieaastase viljakultuuride kava järgimist. "Üks mees pani lausa 43 protsenti külvipinnast rapsi alla, ehkki see on riskantne," rääkis hinnatõusu mõjudest ASi Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, tunnistades, et Eesti põllumeestes voolab küllaltki palju mänguri verd. Seejuures külvatakse rapsi ühele ja samale põllule ka igal kolmandal aastal, ehkki seda võiks teha alles igal viiendal.

Edasi loe Äripäevast

ERR Uudised: Nisu ja rukki saak jääb oodatust väiksemaks

18. august 10

Nisu ja rukki saak jääb Eestis sel aastal oodatust väiksemaks, täpselt nagu ka Venemaal ja Ukrainas, kus on teravilja ekspordile seatud piirangud.
"Tõenäoliselt me ei suuda sellel aastal koguda toidurukist piisavalt, et oma siseturuvajadust katta. Ja nisu osas on täpselt samamoodi kriitline seis. Ilmateade on ka juba lubanud vihmasemat aega ja see võib kõik mõjuda nisu kvaliteedile ja seega võib ka tekkida probleeme selles osas, et meil pole piisavalt toidunisu," rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus "Aktuaalsele kaamerale".

Leivaliit: Leiva hinna tõus on kahjuks vältimatu

13. august 10

Eesti Leivaliidu teatel leiva ja teiste pagaritoodete hind lähiajal tõenäoliselt tõuseb. Viimastel aastatel ei ole leiva hind tõusnud, hoolimata tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustasid kütuse- ja elektriaktsiiside ning käibemaksu tõus. Leiva hinda on aidanud suures osas hoida kokkuhoid tööjõukulude pealt.

LHV: Kas nisu võimas ralli on jätkusuutlik?

13. august 10

Teated Venemaal ning mujal riikides (Ukrainas, Kasahstanis, Kanadas) erakordsete ilmastikutingimuste tõttu hävinenud saagist on viinud nisu futuuride hinna maailmaturul kahe aasta kõrgeimale tasemele. Futuuri tõus on olnud märkimisväärne: 2010. aasta 9.juunil tehtud põhjast $4,25 USD/bu eest oli nisu augusti alguseks teinud peaaegu kahekordse hinnatõusu.

Toidunisu ja rapsi börsihinnad

11. august 10

Toidunisu futuurlepingute päevane sulgemishind novembriks 2010 oli 10. augusti seisuga 3239 kr/t. Rapsi börsihind novembriks 2010 oli 5864 kr/t. Toidunisu futuurlepingute päevased sulgemishinnad Matifi börsil tõusid pärast Venemaa ekspordikeelu teatavaks tegemist rekordtasemele 3497 kr/t. Samuti tõusis rapsi hind 5. augustil üle 6000 krooni piiri. Pärast seda on toimunud hindade korrektsioon allapoole. Vaata ka graafikuid 10. augusti seisuga ...

Äripäev: Viljakriis ähvardab leiva hinda kergitada

11. august 10

Kui veel tänavu aprillis olid pagaritoodete hinnad tarbijate ostujõu langemise tõttu enneolematult madalale surutud, siis nüüd on tootjad ühel meelel - leiva-saia hinnatõus ei ole enam mägede taga. Hinnatõusu põhiline mootor öeldakse olevat globaalselt viletsast saagist tingitud üleilmne teraviljahindade kerkimine. Ja kuigi Eesti põllumees ei näe põhjust veel vähemalt esialgu tänavuse viljasaagi üle kurta, on sellest paraku vähe abi, sest meie pagaritööstused ostavad leiva-saiajahu sisse hinnaga, mille määrab ülemaailmne turg. Erinevatel hinnangutel võib teravilja maailmaturu hind tõusta oktoobrikuuks 20-30%. Kahtlemata mõjutab meie pagaritööstuse toorainehankeid ka Venemaa otsus lõpetada teravilja ja jahu eksport, kuna erakordselt palavatest ilmadest tingitud saagikadu ähvardab riigi enese tänavu viljata jätta.
Loe edasi Äripäevast

Äripäev: Venemaa manipuleerib jälle toorainehinnaga?

9. august 10

Venemaa teade teravilja ekspordikeelust ehmatab maailma, kuid samas dikteerib kena hinnatõusu toorainele. Ehkki Eesti toiduainetööstusi ilmselt Venemaa ekspordikeeld väga palju otseselt ei mõjuta, sest nagu ka statistikaameti andmetest selgub, siis juba vähemalt kaks viimast aastat me sealt teravilja ei impordi. Küll aga annab see tooni tooraineturul hinnatõusuks, mis paneb palli kaugele veerema ning mõjutamata ei jää ühegi teraviljatoote hind.

Äripäev: Kõrge viljahind põllumeest ei toida

9. august 10

Ülemaailmne teraviljahindade tõus toob Eestis paljudele toodetele senisest kõrgemad hinnad, kuid Eesti teraviljakasvatajad sellest massiliselt ei võida. "Praegu käivad alles läbirääkimised uue hinna kujunemise ümber. Selge on see, et hinnad muutuvad," teatas Fazer Eesti ASi juhatuse esimees Kristjan Kongo ausalt ning lisas, et see hinnatõus puudutab ka leiva ja saia hinda. Tema sõnul jääb hinnatõus kindlasti sellesse aastasse ja toimub enne oktoobrit. Kongo rääkis, et võrreldes leiva-saia hinda praegu ja aasta tagasi, on näha, et hind on aastatagusega võrreldes 20% odavam. "Samas on energia ja muud kulud vahepeal tõusnud, nii et vajadus hinna korrigeerimiseks on igal juhul. See, mis toimub teravilja hinnaga, annab selleks veel omakorda tõuke," selgitas Fazeri juht.

Delfi Majandus: Venemaa viljaekspordi keeld tõstab vilja hinda

5. august 10

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et Venema viljaekspordikeeld mõjutab ka Eesti põllumehi ning tarbijaid, kuna tõstab vilja ning seega ka leiva-saia hinda. Sõrmus täpsustas, et maailma turgudel on viimastel nädalatel tekkinud teatud paanika, hinnad on tõusnud ja karta võib, et Venemaa tänane samm kergitab veel hinda, vahendasid KUKU raadio uudised.

Viljatera on kuumuse tõttu peenem

3. august 10

Eestis on alanud teraviljakoristus: kuumad ilmad on soodustanud küll teravilja enneaegset küpsemist, kuid samal ajal vähendanud veidi saagikust, aga põuakahjudest on siiski alusetu rääkida. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaubi sõnul võib teraviljasaak olla mõnel pool tagasihoidlikum, vaid seetõttu, et tera on tavapärasest veidi peenem. Oopkaubi hinnangul ei tohiks see siiski üldist saaginumbrit olulisel määral vähendada, sest muud tingimused on olnud head.

Kaido Kirst: Saarlane lõi mandrimehi suvirapsi rekordsaagiga

29. juuli 10

Kaido Kirst Valjala vallast tõestas suvirapsi rekordsaagiga, et Saaremaa kivistel põldudel maid harides võib mandrimeestest kõvem olla. “Ei tea, mida tänavune suvi toob, aga mullu püstitasin tõepoolest ühel suvirapsi põllul Eestimaa viimase viie aasta saagirekordi,” muheleb Valjala põllumees Kaido Kirst, kes sai suvirapsi põllult 3,7 t/ha. Tubli tulemus, mis on kaks korda kõrgem suvirapsi keskmisest saagikusest, tõi mehele Maamajanduse viljelusvõistlusel auhinnalise koha ja Saaremaa 2009. aasta põllumehe tiitli.

Loe edasi Maalehest

Copa-Cogeca: Teraviljaturg vajab tõhusat korraldamist

28. juuli 10

Viimase aja suured kõikumised EL teraviljaturul näitavad, et turg ei toimi korralikult ja seetõttu on vaja ümber hinnata turukorraldamise meetmed tulevikuks, teatas EL põllumeeste ja ühistute organisatsioon Copa-Cogeca oma tänases pressiteates. Mure põhjuseks on kasvavad teraviljahinnad, mida on kergitanud kuumalainest tulenevad saagikaotused ja spekulatiivne kauplemine börsidel.

Mati Koppel: Põud ohustab põllusaaki eelkõige Lääne-Eestis

22. juuli 10

Sel suvel on sademete vähesus kimbutanud põllumehi peamiselt Eesti läänepoolsemas osas, mujal riigis on tulnud vihma rohkem, ütles Delfile Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel. „Niipalju kui ma olen ise viimase nädala jooksul ringi käinud, on näha, et läänepoolne Eesti pole vihma saanud ja seal on küll juba põud hakanud vilja kõrvetama,“ rääkis Koppel ning lisas, et Kesk-Eestis ja lõuna pool on sademeid jagunud enamasti piisavalt.

Põud Venemaal kergitab teravilja hinda

21. juuli 10

Copa-Cogeca: Biokütuste suurem kasutamine aitab vähendada sõltuvust imporditud loomasöödast

29. juuni 10

Euroopa Liidu põllumeeste ja ühistute katusorganisatsioon COPA-COGECA rõhutas tänases pressiteates, et biokütused mängivad olulist rolli EL välissõltuvuse vähendamisel imporditud fossiilsetest kütustest ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel. Samuti aitab biokütuste laialdasem kasutamine tekitada uusi töökohti EL maapiirkondades.

USA teadlased tegelevad mitmeaastase teravilja aretamisega

27. juuni 10

Keskkonnasõbralikud mitmeaastased teraviljad, mille kasvatamine nõuab vähem lõivu väetistes, taimemürkides, kütusekoguses ja erosioonis kui üheaastaste taimede põllundus, võib kättesaadavaks kujuneda juba kahe kümnendi pärast, vahendab Delfi Washingtoni ülikooli teadlaste lubadusi.

Copa-Cogeca teraviljakasvatuse prognoos

23. juuni 10

EL põllumeeste ja ühistute organisatsioon Copa-Cogeca hoiatas täna avaldatud pressiteates madalate ja kõikuvate EL teraviljahindade eest, samas kui tootmiskulud püsivad kõrged. Copa-Cogeca kutsus toiduainete tarneahelat üles arvestama raske turuolukorraga.

Neli tormilist aastat teraviljaturul

17. märts 10

Teraviljamaakleri pilguheit viimase nelja aasta jooksul teraviljaturul toimunule.

Teraviljafoorum 2010

17. märts 10

16. märtsil toimus EPKK korraldusel Paide Kultuurikeskuses Teraviljafoorum 2010. Foorum on põllumeestele enne kevadtöid traditsiooniline kokkusaamine, et saada ülevaade sektori hetkeseisust ja täiendada oma teadmisi uuemate teadussaavutustega.

Kokkuvõte tootmiskatsetest tootjate põldudel 2009

12. märts 10

Iga eduka ettevõtmise eelduseks on vajaliku oskusteabe olemasolu. Selles osas ei ole põllumajandus mingi erand ning kuna vajaminev oskusteave on pidevas muutumises, siis oli see põhjuseks, miks KEVILI Põllumajandusühistu ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut otsustasid rajada katsed, mis annaks vastuseid põllumehi huvitavatele aktuaalsetele küsimustele. Selleks, et katsetingimused oleksid võimalikult sarnased tegelikule tootmisele, rajati katsed tootmispõldudele.

Eesti teraviljasaak kasvas mullu kaks protsenti

3. veebruar 10

Esialgsetel andmetel oli 2009. aastal teraviljasaak 879.000 tonni, mis oli kaks protsenti enam kui aasta varem, teatas statistikaamet. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli viimase kümnendi suurim - 135.700 tonni.  Kui 2008. aasta teraviljasaaki mõjutas sajune koristusperiood, mille tõttu jäi eriti suviteraviljasaak
oodatust väiksemaks, siis 2009. aastal olid ilmastikuolud saagikoristuseks suhteliselt soodsad ning koristusperiood õigeaegne, märkis statistikaamet.