ÄP: Toidutootjad loobuvad E-ainetest

27. jaanuar 12

Lihatööstus vahetab E621 uute maitsesegudega. Eelmisel aastal teatasid mitmed lihatööstused, et loobuvad maitse- ja lõhnatugevdaja E621 kasutamisest. Suuremad lihatööstused on tooteid E621-vabaks muutnud. Et harjumuspärane lihakraam E-aine väljajätmisel lõhna- ning maitseomadusi ei kaotaks, on muudetud lihasisaldust ning töötatud välja uusi, eelmistest kallimaid maitseainesegusid. Lihatööstused väidavad, et kallimad maitseainesegud ei tõsta toodete jaehinda.

Lihafoorum 2011

16. november 11

Tarbijate teadlikkust lihatoodetest tuleb tõsta

16. november 11

Täna toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum, kus arutelu keskmes oli lihatoodete kvaliteet ja tarbijate teadlikkus. Sel sügisel on lihatoodetest palju juttu olnud. Foorumist osavõtjatele teeb muret teema vastuoluline kajastamine, mis viitab vajadusele paremini selgitada lihatoodetes kasutatava tooraine ja lisaainete teemat avalikkusele ning tarbijatele.

Lihafestival 2011

30. juuli 11

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab 2011. aastal kolmel üritusel veise- ja lambaliha. Tarbijatele jagati infot veise- ja lambaliha kasutamise võimaluste kohta 11. juunil Türi Grillfestil ja 30.-31. juulini toimunud Jäneda talupäevadel. 3. septembril on lihafestivali telki võimalus külastada Tartu sügisnäitusel Ülenurmel. Festivalil on külastajatel võimalik maitsta erinevaid veise- ja lambalihast valmistatud toite. Tarbijatele esitletakse ka äsja trükist ilmunud raamatut "Lambaliha meie toidulaual" ning mullu koostatud raamatut "Lihaveis". Mõlemast raamatust leiab terve rea retsepte ning kasulikku infot liha kohta.

Eesti lihatööstused jõudsid mullu kasumisse

1. juuni 11

Eesti lihatööstuste kogukasum oli möödunud 2010. aastal 1,7 miljonit eurot, aasta varem oli tööstuste kogukahjum 18 miljonit krooni, teatas Delfi.

Seakasvatajad vajavad Euroopa Liidult erakorralist abi

17. mai 11

Raskustesse sattunud seakasvatajad vajavad Euroopa Liidult (EL) täiendavat tuge, sest ilma selleta võivad löögi alla sattuda sealihatootjad kogu EL-is. Seakasvatajate probleeme arutavad täna Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Seakasvatajate raskused on tingutud teravilja hinna kiirest tõusust viimase aasta jooksul, sest kulutused teraviljale moodustavad seakasvatuse kogukuludest ligi 70 protsenti.

Maaelu Edendamise SA kohtus sealihatootjatega

4. mai 11

Seoses sealihatootjate raske olukorraga, mis on tingitud erakordselt kõrgetest teraviljahindadest, kohtusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad sealiha tootvate ettevõtjate esindajatega Eesti Tõusigade Aretusühistust ja Viru Lihaühistust.

Venemaal Peterburi regioonis diagnoositi järjekordne sigade aafrika katku kolle

13. aprill 11

Sigade aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mille kulg võib olla üliäge ning mida iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm 7 – 10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist. Suremus võib küündida 100%-ni. Haigus on kiire levikuga ja tekitab suurt majanduslikku kahju.

Jõudluskontrolli Keskus: Lihaveiste arvukus suureneb

14. veebruar 11

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 273 karja 16 967 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 2412 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Saaremaal (2458), Läänemaal (2199) ja Lääne-Virumaal (2047).

Jõudluskontrolli Keskus: jõudluskontrollis olevate sigade arv on vähenenud

14. veebruar 11

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 35 seafarmi ja 14 052 siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 670 sea võrra.

Lihaveisekasvatusest Eestis 2010. aastal

18. jaanuar 11

Lihaveiste arv on Eestis aasta-aastalt suurenenud. Selle põhjuseks on nii huvi lihaveisekasvatuse vastu kui viimastel aastatel muutunud majandussituatsioon, kus paljud endised piimaveisekasvatajad on läinud üle lihaveisekasvatusele. Käesoleval ajal on Eestis ligi 41 000 lihaveist (tabel 1), s.o ligi viis korda enam kui 2003. a ning nende arvukus suureneb jõudsalt. PRIA-s on registreeritud 13 lihaveisetõugu ja ligi 1400 lihaveisekasvatajat (farmi).

Liha eksport tegi esimesel poolaastal rekordi

8. detsember 10

Eesti Konjunktuuriinstituudi äsja avaldatud lihaturu ülevaate kohaselt kasvas liha ja lihatoodete eksport tänavu esimesel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti 453 miljoni kroonini, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja.  Euroopa Liiduga liitumise järel oli Eesti liha ja lihatoodete eksport kõige elavam 2008. aastal, mil aasta esimesel poolel ulatus eksport 425 miljoni kroonini.

Lihatooteid ostes tuleks lugeda märgistusel olevat infot

11. november 10

Eile Tartus toimunud Lihafoorumil toodi esile muret tekitav trend, mille kohaselt hinnasurve all olevad lihatööstused on sunnitud vähendama liha osakaalu mitmetes vorstides ja teistes lihatoodetes. Tekkinud on olukord, kus näiteks erinevate kaubamärkide all müüdav Lastevorst, Doktorivorst või Krakovi poolsuitsuvorst erinevad väga palju oma koostiselt. Valvsat meelt nõuab ka hakkliha ja hakklihasegude eristamine poeletil. See nõuab tarbijatelt suurt tähelepanu ostuotsuste tegemisel.

Lihafoorum 2010

10. november 10

10. novembril toimus Tartus Lihafoorum 2010. Lihafoorumil käsitleti traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi. Foorumiks ilmus artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses lihaturu arengutega jm.

Lihasektori arengu võti on tootearendus

9. november 10

Inimese organismi jaoks on liha üks olulisemaid raua allikaid. Samuti on liha meile kui põhjamaalastele väga oluline energiaallikas. Eestimaalane sõi mullu 73,4 kg liha, millest enam kui pool oli sealiha (34,3 kg). Linnuliha süüakse 21,3 kg, veiseliha kõigest 12,6 kg ning lambaliha 0,7 kg. Muu Euroopaga võrreldes on eestimaalased tagasihoidlikud lihatarbijad.

Euroopa Komisjon: Täiustamata kanapuuride kasutamistähtaega ei pikendata

1. september 10

30. augustil esitleti Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee liikmetele uuringut Euroopa Liidu linnuliha- ja munasektori kohta. Kohtumisel kõlas seisukoht, et EL hinnakaitse vähendamine mõjub väga valusalt Euroopa linnukasvatajatele. Uuringu autori arvates peaks kolmandate riikidega sõlmitavates bilateraalsetes lepingutes arvestama ka lindude heaolu nõuetega. Probleeme võib eelkõige tekitada 1. jaanuarist 2012 Euroopa Liidus kehtima hakkav nõue, mille kohaselt tuleb munakanade pidamiseks kasutatavad tavalised puurid vahetada täiustatud puuride vastu. Paljud Euroopa Palamendi liikmed väljendasid arutelul seisukohta, et imporditud linnulihale peaks kehtima samad tootmisnõuded nagu Euroopa Liidus toodetud lihale.

Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuseks on planeeritud tänavu 195 miljonit krooni

24. august 10

Põllumajandusminister allkirjastas Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013  loomakasvatusehitise investeeringutoetuse (meede 1.4.2) rakendusmääruse, mille kohaselt katab toetus 40–60% investeeringuobjekti maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 7,82 miljonit krooni arengukava programmperioodil (2007–2013).

Rakveres avati loomsete jäätmete käitlemise jaam

10. august 10

Rakvere Lihakombinaat investeeris 42 miljonit krooni loomsete kõrvalsaaduste käitlemise protsessi uuendamisse. Rekonstrueeritud jaam on praegu Eesti võimsaim ning suudab töödelda 72000 tonni loomseid jäätmeid ööpäevas. Rekonstrueerimise tulemusel säästab ettevõte 14% maagaasi aastasest vajadusest, kasutades protsessis tekkivat loomset rasva ettevõttele auru tootmiseks. Lisaks säästetakse aastas 53 000 m3 põhjavett, mis moodustab 9% ettevõtte aastasest veevajadusest.

Tõnu Kapteini veisekarjas troonib kuninglik pull

10. august 10

Hiiumaa üks tuntumaid talupidajaid Tõnu Kaptein kasvatab perega praegu Ranna talus lihaveiseid sama innukalt, nagu rajas aastaid tagasi Hiiumaale esimese talumeierei. Talupidamist alustasid Sirje ja Tõnu Kaptein 1989. aastal paari lehmaga. Kohe alustas pererahvas ka lüpsilauda ehitust. Algul plaaniti see ehitada viiele lehmale, hiljem valmis laut juba 15 lehmale. Praeguses Ranna talus on 270 lihaveist, põllu- ja karjamaid kasutada 500 hektarit, piimakarjast on ammu loobutud.

Kvaliteetne veiseliha vajab tutvustamist

31. juuli 10

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustas 24.-25. juulini Jänedal toimunud talupäevadel veiseliha kasutamise võimalusi. Külastajatel oli võimalus maitsta ja tundma õppida erinevaid veiselihast valmistatud toite - steik, minutipihv, böff, grillitud argentiina ribi, barbeque ahjus valminud rostbiif, ürtidega maitsestatud lihaveise välisfilee, lihaveise grillvorst, hakkpihv, piprapihv jt.

EPKK kollases telgis avas veiseliha küpsetamise saladusi grillmeister Siim Sommer. Huvilistele jagati informatsiooni veiseliha ja Eestis kasvatatavate lihaveisetõugude kohta. Talupäevadel võis näha ka lihaveiseid (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu eestvedamisel). Selgus, et paljudel inimestel on suured eelarvamused veiseliha suhtes, kuid degusteerimisel oldi valdavalt positiivselt üllatunud. Kohal käis loomulikult ka arvukalt teadlikke veiseliha tarbijaid, kelle jaoks pakkus naudingut just poolküps roosaka sisuga steik ja toores soolatud liha. Üldiselt vajab aga veiseliha täiendavat tutvustamist. Veiseliha tutvustamine toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi koostöös.

Loe edasi ja katseta retsepte siit.

Toiduliit: Eestlaste toidulaua alustala on ikka olnud sealiha

4. juuni 10

Tänasest algab Toiduliidu poolt algatatud sealiha teavituskampaania, mille põhirõhk on selgitustööl erinevate sealiha rümbatükkide rasvasisalduse ja toiteväärtuse kohta. Sealiha teavituskampaania kestab 2010. aasta lõpuni ning kampaaniat rahastavad PRIA ja Toiduliit.

Rakvere Lihakombinaat: kodumaise värske liha müük kasvas 15%

4. juuni 10

2010. aasta viis esimest kuud on näidanud kodumaise värske liha tarbimise kasvu ja seda hoolimata osade müügikanalite äralangemisest märtsikuus. 2010. aasta 5 esimese kuuga müüs Rakvere Lihakombinaat Eestis ligikaudu 3800 tonni värsket liha, 2009. aasta samal perioodil ulatus värske liha müük ligikaudu 3300 tonnini.

Valentin Kütt: Rohkem liha vorsti sisse!

3. juuni 10

 Aastas 32 000 põrsast kasvataval Rey ASil jagub liha küll, et seda vorstide sisse panna. Konkursi "Aasta Põllumees 2010" kandidaat, Rey nõukogu esimees Valentin Kütt kutsub ka teisi tööstusi üles vorstidesse-viineritesse rohkem liha panema. Valentin Kütt on põllumeeste seas tuntud, sest on aastaid lihateemadel sõna võtnud nii erialakomiteedes, seminaridel kui ministritega kohtumistel. Rey lihatööstuses Raplamaal Kehtna vallas on ta majandanud juba üle 15 aasta ning on võitluses lihaturu pärast karastunud.

Loe edasi Maalehest

Türgi riik ostab Eestist tõu- ja lihaveiseid

14. mai 10

Türgi riik ostab riigihankega Eesti veisekasvatajatelt tõu- ja lihaveiseid, mis sunnib Eesti lihatöötlejaid ilmselt kokkuostuhindu kergitama. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko ütles, et just neil päevil käivad Türgi riigi kõrged esindajad mööda Eesti veisefarme ja plaanivad siit kokku osta tõuveiseid.

Meelis Marmor: Noor põllumees tahab Lustiverre luua killukese Šotimaad

18. aprill 10

26aastane Meelis Marmor Jõgevamaalt kasvatab aastas 12 000 siga ja peab aberdiin-anguste karja. Omakasvatatud sea- ja veiseliha müüb ta Kaavere Agro OÜ-le kuuluvates Põlt­samaa ja Mäe­küla kauplustes. “Tööd on tohutult, näiteks tootmishooneid pole veel suutnud korda teha, aga küll jõuab,” kummutab Meelis Marmor müüdi, et kõik noored pagevad maalt linna. Jutt on tal lühike ja konkreetne, aga tegutsemishaare tohutu.

Loe edasi Maalehest

Rimi importliha ajas talunikud marru

8. aprill 10

Autor: Arvo Uustalu, Õhtuleht 08.04.2010
"Praegu vahetavad paljud piimakarja lihakarja vastu. Kui piiri tagant hakatakse värsket liha sisse tooma, jäävad sajad inimesed tööta," teeb Rimi poeketi loomalihaimport Tartumaa taluniku Toomas Toomi meele mustaks. Rimi ja Säästumarketi otsus hakata müüma imporditud veiseliha ajas loomakasvatajad tõsiselt hirmule – senine niigi kesine turg kuivab seepärast veelgi kokku ja talunikel ei jää muud üle, kui üritada oma loomaliha välismaale müüa või loomapidamisele lihtsalt lõpp teha.

Eesti liha on värskuse tõttu kvaliteetsem

Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kutsub Eesti tarbijaid üles eelistama kodumaist liha ja lihatooteid. Kodumaine liha on värske ja kvaliteetne. Kodumaist liha süües toetame töökohtade säilimist meie maapiirkondades ja kohaliku majanduse arengut. Ekstensiivne veise- ja lambakasvatus on oluline just ääremaade töökohtade kindlustamisel. Läbi sealiha tootmise saame väärindada kodumaist teravilja ning samuti pakkuda tööd paljudele põllumeestele.

Lihaveise- ja seakasvatus kosub

15. veebruar 10

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2010 seisuga 256 karja 14 555 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 2396 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Läänemaal (2046), Saaremaal (1875) ja Lääne-Virumaal (1689). Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4307), seejärel limusiini (3646) ja herefordi (3275) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam limusiini tõugu veiste arv 633, aberdiin-anguse tõug 489 ja herefordi tõug 333 veise võrra.

Lihafoorum 2009: kohanemine uue olukorraga on edu võti

9. detsember 09