Mis on COPA ja COGECA?
Kui 1957.a. Rooma Lepinguga asutati Euroopa Majandusühendus, sisaldas see juba raamistikku tulevasele Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale. Suhted Ühenduse institutsioonide ja põllumajandussektori esindajate vahel olid loodud, kuid Euroopa Komisjon väljendas soovi tihedamaks koostööks põllumajandusorganisatsioonidega, kes omakorda mõistsid Ühenduse olulisust põllumajandussektorile. Seega asutati 1958.a. esimene esindusorganisatsioon Euroopas : COPA – Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee. 1959. aastal loodi katusorganisatsioon ka põllumajandusühistute organisatsioonidele – COGECA (Põllumajandusühistute Konföderatsioon). 1962.aastast alates tegutsevad need kaks organisatsiooni üheskoos. Tänaseks on COPA-l ja COGECA-l kokku ligi 70 liikmesorganisatsiooni kõikidest EL liikmesriikidest ning lisaks assotsieerunud liikmed Rumeeniast ja Bulgaariast ja partnerorganisatsioonid Islandilt, Norrast, ©veitsist ja Türgist.
Kuidas Euroopa põllumeeste katusorganisatsioonid toimivad?
Euroopa põllumeeste katusorganisatsioonide eesmärk on tegeleda EL põllumajanduse jooksvate probleemidega, töötada välja põllumajanduspoliitikat; esindada EL põllumajandussektorit tervikuna; pidada sidet EL juhtorganitega, kaitsta oma liikmete huve EL institutsioonides ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Nende eesmärkide täitmiseks on vajalik EL erinevate põllumajandussektorite esindajatel omavahel läbi rääkida esilekerkinud probleemid, pakkuda välja lahendused, koordineerida tööd põllumajandussektoris ja põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ning esindada oma seisukohti EL juhtorganites. COPA ja COGECA tööd juhivad Presiidiumid, kuhu kuulub üks esindaja kõikidest liikmesorganisatsioonidest. Presiidium valib enda hulgast presidendi ja asepresidendid ametiajaga kaks aastat. Presiidiumi istungid toimuvad kord kahe kuu jooksul, istungitel osalevad lisaks liikmetele ka Euroopa Noortalunike organisatsiooni ja Euroopa Maanaiste organisatsiooni presidendid, sageli kutsutakse ka nn külalisesinejaid. Istungitel võetakse vastu otsused COPA-COGECA seisukohtade ning edase tegevuse suhtes. COPA-COGECA presidendid kohtuvad sageli EL põllumajandusvoliniku jt juhtorganite liikmete ja ametnikega, rääkimaks läbi poliitika suundumused, päevateemad ning väljendamaks organisatsiooni seisukohti.
COPA-COGECA presiidiumi jaoks valmistatakse materjalid ette nn poliitika koordinatsioonikomitees (POCC), kuhu kuuluvad samuti kõikide liikmesorganisatsioonide esindajad ja mis peab istungeid kord kuus. Iganädalaselt aga vahetatakse infot organisatsioonide esindajate koosolekul, kes resideerivad alaliselt Brüsselis.
Sisuline ja olulisim tegevus COPA-COGECA seisukohtade väljatöötamisel toimub aga temaatilistes töögruppides, mida on kokku ligi 50 ja kuhu kuuluvad liikmesorganisatsioonide poolt nimetatud eksperdid. Töögruppide koosolekud toimuvad reeglina kord kvartalis, kuid ka erakorraliselt, vastavalt vajadusele. Koosolekutel vahetatakse infot liikmesriikides esilekerkinud probleemide ja turusituatsiooni kohta, pakutakse välja võimalikud lahendused ning töötatakse välja seisukohad, mis pärast Presiidiumi heakskiitu esitatakse Euroopa Komisjonile vm asjakohasele institutsioonile. Teemasid võivad algatada nii liikmesorganisatsioonid kui ka COPA-COGECA juhtkond. Töögruppide eksperdid osalevad ka Euroopa Komisjoni juures koos käivates Nõuandvates Komiteedes, kus toimub infovahetus Komisjoni liikmetega.
Milline on Eesti roll COPA-COGECA juures?
Eesti põllumajandusorganisatsioonide koostöö COPA-COGECA-ga sai alguse 2001.a. koos teiste kandidaatriikidega. 2003.a. saime assotsieerunud liikme staatuse ning alates 2004.a. seoses EL-ga liitumisega täisliikme staatuse. Eestist kuuluvad COPA liikmeskonda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit, COGECA liikmeskonda aga Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Ühistegeline Liit.
2001.a. avasid Eesti tootjaorganisatsioonid EPKK eestvõttel oma esinduse COPA-COGECA juures Brüsselis, et võimaldada kiiremat ja efektiivsemat infovahetust ning tagada Eesti põllumeeste „häälekaja“ Brüsselis. EPKK esindaja ülesanneteks on olla kursis toimuvaga, vahendada infot EPKK liikmesorganisatsioonidele ning väljendada Eesti seisukohti olulistes küsimustes, kaitsmaks Eesti põllumeeste huvisid Euroopa seadusandluse väljatöötamisel / muutmisel. Esindaja kohalolu aitab kaasa vahetute kontaktide loomisele vajalike institutsioonide, ametnike ning kolleegidega teistest liikmesriikidest, kelle soosiv seisukoht võib olla abiks Eestile vajaliku kindlustamisel EL seadusterägastikus.
Iga liikmesriigi jaoks olulisimates töögruppides osalemiseks kannab ekspertide reisikulud Euroopa Komisjon, Eesti jaoks on need töögrupid järgmised: Ühine põllumajanduspoliitika, Teraviljad ja õlikultuurid, Piim,Veiseliha, Lamba- ja kitseliha, Sealiha, Linnuliha ja munad, Värske puu- ja köögivili, Metsandus, Maaelu areng ning Põllumajandus ja keskkond. Võimalus on osaleda aga ka teistes töögruppides, näiteks on Eesti eksperdid kaasa rääkimas põllumajandussaaduste promotsiooni ja toidukvaliteedi rühmades.
Aktiivne osalemine COPA-COGECA töös annab võimaluse olla vahetult kursis teistes liikmesriikides toimuvaga ning samas kasutada ühist jõudu taotlemaks oma eesmärkide saavutamist Euroopa Liidus.
COPA pr. k. – enamlevinud inglise keelne Committee of Agricultural Organisations in the European Union (Euroopa Liidu Põllumajandusorganisatsioonide Komitee), põhiliselt kasutatakse lühendit. Loodud 06.septembril 1958 Rooma kokkuleppe (1957) alusel. Alates 1962 aastast ühines COGECA-ga. Ühendab ja esindab 29 põllumajandustootjate organisatsiooni 15 Euroopa Liidu liikmesmaast. Organisatsiooni kõrgeim otsustustase on Assamblee, millesse iga liikmesorganisatsioon nimetab oma esindaja. Assamblee määratleb organisatsiooni tegevussuunad. Täidesaatvateks tasanditeks on töögrupid, eksperdid ja presiidium. COPA-COGECA Peasekretariaadil ja liikmesorganisatsioonidel on õigus kontrollida täidesaatvate tasandite tööd.
Eesmärgid
* tegeleda EL põllumajanduse jooksvate probleemidega, töötada välja põllumajanduspoliitikat;
* esindada EL põllumajandussektorit tervikuna;
* tegeleda kõiki liikmeid rahuldavate lahenduste väljatöötamisega;
* pidada sidet EL juhtorganitega, kaitsta oma liikmete huve EL institutsioonides ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
COGECA pr. k. – enamlevinud inglise keelne General Committee for Agricultural Co-operation (Põllumajanduskoostöö Keskkomitee), põhiliselt kasutatakse lühendit. Loodud 24.septembril 1959. Organisatsiooni kuuluvad 30000 kooperatiivset ettevõtet 12 miljoni liikmega. Ühendab ja esindab 50% EL põllumajandustootmisest ning 60% põllumajandussaaduste töötlemisest ja kaubandusest. Organisatsiooni tegevust koordineerivad Komiteed (teravili/õlikultuurid/ proteiinirikkad kultuurid, kartul, piim ja piimatooted, liha ja kari, toidukaubad, väetised ja taimekaitsevahendid, puu- ja köögivili, vein, kalandus), mis teevad koos COPA-ga ettekirjutusi Majanduse Keskkomiteele ning Presiidiumile. Liikmesorganisatsioonid valivad Majanduse Keskkomitee liikmed, kes omakorda valivad Presiidiumi ja Presidentuuri. Presiidiumi juures tegutsevad Õiguse, Rahanduse, Koolituse ja Hariduse töögrupid.
Eesmärgid
* ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), turundus- ja hinnapoliitika väljatöötamine;
* ühistuliste tööstuste turunduspoliitika väljatöötamine;
* maaelu arengukavade elluviimine;
* kolmandate maadega kauplemise põhimõtete kujundamine;
* põllumajandus-tööstuslikud uuringud, abi väike ja keskmise suurusega ettevõtetele;
* toidukvaliteedi poliitika, mis kaitseks nii tootja, kui tarbija huve väljatöötamine;
* õiglase konkurentsipoliitika väljatöötamine ja selle järgimise kontroll;
* kalanduspoliitika väljatöötamine ja juurutamine.
